Fünjen sidjen
Zur Navigation springen
Zur Suche springen
Auerianstemangen mä sidjennöömer
- …i]]) an so widjer. Det gongt so widjer [[saner aanj]], at jaft nian gratst taal. Enkelten tääl uk noch at 0 ([[nol]]) tu a natüürelk taalen. Diartu hiar a positiif [[Hial taal|hial taalen]] …2 KB (379 wurden) - 01:52, 28. Okt. 2024
- …math>\mathbb Q</math> ) as en [[reel taal]], diar üs bröök faan tau [[hial taal]]en skrewen wurd koon. [[Kategorie:Taal]] …1 KB (111 wurden) - 21:33, 11. Apr. 2022
- …]: ''integer'', mengde <math>\mathbb Z</math>) san a ütjwidjet [[natüürelk taal]]en. …alen tuuptääl, uftääl of mäenööder moolnem, diar komt leewen weder en hial taal bi ütj. …863 Bytes (131 wurden) - 19:13, 14. Feb. 2021
- '''Kompleks taalen''' (mengde <math>\mathbb C</math>) san bütj a [[reel taal]]en uk jodiaren, diar dü ei üüb en ''[[taalstrual]]'' wise könst. Uun det mengde faan a [[reel taal]]en jaft at nian liasang för <math>x</math> uun det [[liknang]] <math>x^2… …3 KB (464 wurden) - 17:15, 15. Feb. 2021
- | Name = Avogadro taal …h>k_\mathrm{B}</math> – [[Boltzmann taal]]<br /><math>F</math> – [[Faraday taal]]<br /><math>e</math> – [[Elementaarlääs]] …2 KB (238 wurden) - 07:13, 29. Okt. 2023
- | Name = Planck-taal At '''Planck-taal''' <math>h</math> as di bröök faan [[energii]] (<math>E</math>) an [[frekwe …889 Bytes (108 wurden) - 14:42, 13. Jul. 2024
- …,000_digits_of_e_-_poster.svg|thumb| A iarst 10.000 steeden faan Euler sin taal]] …sin taal''', ufkört mä di [[buksteew]] <big><math>e</math></big>, as en [[taal]], diar uun a [[analysis]] en grat rol spelet, fööraal uun a [[diferentiaal …2 KB (200 wurden) - 18:17, 26. Apr. 2022
- …al a taalen, diar dü üüb en ''taalstrual'' finj könst. Bütj a [[ratsionaal taal]]en san det uk taalen, diar dü ei üs en bröök skriiw könst, tun bispal det * [[Ratsionaal taal]]en: <math>\Q = \left\{\dots,-\tfrac{2}{1},-\tfrac{1}{2},-\tfrac{1}{1},0,\t …1 KB (215 wurden) - 11:31, 29. Aug. 2024
Auerianstemangen mä teksten
- …,000_digits_of_e_-_poster.svg|thumb| A iarst 10.000 steeden faan Euler sin taal]] …sin taal''', ufkört mä di [[buksteew]] <big><math>e</math></big>, as en [[taal]], diar uun a [[analysis]] en grat rol spelet, fööraal uun a [[diferentiaal …2 KB (200 wurden) - 18:17, 26. Apr. 2022
- …math>\mathbb Q</math> ) as en [[reel taal]], diar üs bröök faan tau [[hial taal]]en skrewen wurd koon. [[Kategorie:Taal]] …1 KB (111 wurden) - 21:33, 11. Apr. 2022
- …]: ''integer'', mengde <math>\mathbb Z</math>) san a ütjwidjet [[natüürelk taal]]en. …alen tuuptääl, uftääl of mäenööder moolnem, diar komt leewen weder en hial taal bi ütj. …863 Bytes (131 wurden) - 19:13, 14. Feb. 2021
- ''Ütjsaag 1:'' Det kwadroot faan en ünlik [[natüürelk taal]] as uk weder ünlik. …k ''n'' uk skriiw üs <math>n = 2k + 1</math>. Diarbi as ''k'' en natüürelk taal (of uk 0). Det kwadroot as do efter at [[Binomisk formeln|iarst Binomisk Fo …1 KB (252 wurden) - 15:56, 6. Mar. 2022
- '''Euler sin identiteet''' as en reegel, diar fiiw wichtag [[taal]]en uun a [[matematiik]] tuupfaadet: * [[Pi]] (<math>\pi</math>), det [[kreis]]taal …710 Bytes (97 wurden) - 23:33, 1. Mar. 2020
- …al a taalen, diar dü üüb en ''taalstrual'' finj könst. Bütj a [[ratsionaal taal]]en san det uk taalen, diar dü ei üs en bröök skriiw könst, tun bispal det * [[Ratsionaal taal]]en: <math>\Q = \left\{\dots,-\tfrac{2}{1},-\tfrac{1}{2},-\tfrac{1}{1},0,\t …1 KB (215 wurden) - 11:31, 29. Aug. 2024
- …faan <math>x</math> as det taal, huar bi't moolnemen mä <math>x</math> det taal <math>1</math> (det ''[[neutraal element]]'') bi ütj komt. * Di kiarwäärs faan det [[kompleks taal]] <math>3 + 4 \mathrm i</math> as <math>\tfrac{1}{3+4\mathrm i} = \tfrac{3} …960 Bytes (142 wurden) - 22:34, 15. Feb. 2021
- | Name = Avogadro taal …h>k_\mathrm{B}</math> – [[Boltzmann taal]]<br /><math>F</math> – [[Faraday taal]]<br /><math>e</math> – [[Elementaarlääs]] …2 KB (238 wurden) - 07:13, 29. Okt. 2023
- …i]]) an so widjer. Det gongt so widjer [[saner aanj]], at jaft nian gratst taal. Enkelten tääl uk noch at 0 ([[nol]]) tu a natüürelk taalen. Diartu hiar a positiif [[Hial taal|hial taalen]] …2 KB (379 wurden) - 01:52, 28. Okt. 2024
- …n tau hial taalen <math>a</math> an <math>b</math> as leewen weder en hial taal. : (Bi't dialen komt ei ünbedingt weder en hial taal ütj.) …2 KB (350 wurden) - 23:14, 15. Feb. 2021
- | Name = Planck-taal At '''Planck-taal''' <math>h</math> as di bröök faan [[energii]] (<math>E</math>) an [[frekwe …889 Bytes (108 wurden) - 14:42, 13. Jul. 2024
- …n [[latiinsk]] ''cubus'', „dööbel“) komt diarbi ütj, wan dü en [[natüürelk taal]] tweisis mä ham salew moolnamst. (1) Wan dü a iarst ian, tau, trii, ... [[ünlik taal|ünlik]] [[natüürelk taal]]en tuuptäälst, kem diar leewen kubiiktaalen bi ütj. …1 KB (168 wurden) - 10:21, 31. Aug. 2018
- Det taal, wat moolnimen woort, het grünjtaal of ''baasis''. Det taal, wat uunsait, hüfölsis det ''baasis'' üs ''faktor'' föörkomt, het huuchtaal …713 Bytes (98 wurden) - 14:07, 16. Jan. 2019
- '''Kompleks taalen''' (mengde <math>\mathbb C</math>) san bütj a [[reel taal]]en uk jodiaren, diar dü ei üüb en ''[[taalstrual]]'' wise könst. Uun det mengde faan a [[reel taal]]en jaft at nian liasang för <math>x</math> uun det [[liknang]] <math>x^2… …3 KB (464 wurden) - 17:15, 15. Feb. 2021
- …Det koon en woor of en ferkiard ütjsaag wees; det hinget diarfaan uf, hün taal för "x" iinsaat woort. …saat taal tu en woor ütjsaag feert, do as det ''ütjsaagfurem'' liaset. Det taal as do det '''liasang'''. …2 KB (220 wurden) - 13:18, 16. Jan. 2019
- …ial faan en [[taal]]. Oner en ''bröökstreg'' stäänt di ''dialer'' faan det taal, an auer en bröökstreg stäänt det uuntaal, di ''tääler'' faan a uundialen. Aal a brööktaalen tuup san det mengde faan a [[ratsionaal taal]]en. …2 KB (330 wurden) - 21:34, 11. Apr. 2022
- Aur dat Bireeknin haa di Weetenskepsliren lung spekuliaret, aurdat ja di Taal '''Pi''' ek ginau bistemi ken.<br> …Taal let höör ek ginau bistemi, aurdat et niin [[Ratjunaal taal|Rationali Taal]] es. Di wiar rocht nai bi <math>\pi = 3{,}14159\dots</math> . …2 KB (288 wurden) - 17:12, 16. Sep. 2019
- …t deelfäält. Uun arke [[sekund]] san det amanbi 9,81 [[m/s]]. Faan detdiar taal hinget uk at [[swaarkrääft]] uf. 9,81 m/s<sup>2</sup> as oober muar en teor Det taal <math>g</math> bestemet det [[gewicht]] [[G]] faan en [[mase]] [[m]] üüb a …1 KB (152 wurden) - 12:50, 13. Jul. 2013
- En '''kwadroottaal''' komt diarbi ütj, wan dü en [[hial taal]] mä ham salew moolnamst. …h> as det sum faan a iarst <math>n</math> [[ünlik taal|ünlik]] [[natüürelk taal]]en. …2 KB (207 wurden) - 22:16, 12. Feb. 2021
- …n Mol (''n'' = 1) san amanbi 6,022 · 10<sup>23</sup> ([[Avogadro-taal]]) dialen. === mä taal faan dialen === …2 KB (275 wurden) - 22:39, 14. Mar. 2015